Eesti Merendusklastri juhatuse esinaine Riina Palu uuris Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsler Kaupo Läänerannalt ShoreLink avatud uste päeval Eesti merenduse tulevikuväljavaadete ja rahvusvahelisel areenil tegutsemise kohta.
Milliseid suurimaid muutusi näed Eesti merendussektoris järgmise 10 aasta jooksul?
Näen, et järgmise 10 aasta jooksul näevad kõik Eesti ettevõtted, kes panustavad dekarboniseerimisse – olgu see meretööstus või IT – kasvu. Merenduses tuleb järgmise 10 aastaga kriitilises osas vastata Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) ja ELi dekarboniseerimise nõuetele, mis tingib ka turu dekarboniseerimistehnoloogiatele.
10 aasta pärast saab ka Rail Baltic valmis. Kindlasti toob see positiivset mõju ka lõuna-põhja suunalistele merevedudele.Kõige suurem küsimus on, kas transiit ida-lääne suunal kuidagi taastub. Mina usun Kesk-Aasia kaubatee potentsiaali, kuid Venemaa on seal vahel ja palju sõltub arengutest Venemaal. Suuremates sadamates, eriti sellistes, mis on tuuleparkidele lähemal, tulevad lahendused ja investeeringud roheliste laevakütuste tootmiseks, sest turu vajadus on niivõrd suur. Seal on võimalik toota rohelisi kütuseid taastuvenergiat ära kasutades.
Usun, et rohepöörde seda osa, mis puudutab süsiniku ümbertöötlemist, on võimalik rakendada ka Eestis. Turule tulevad tehnoloogiad ja Eestis tekib tootmise võimekus süsiniku ümbertöötlemiseks. Regulaarsed kaubaveoliinid on hea eeldus selle ärisuuna tekkimiseks ja on ka ettevõtteid, mis suudavad juba süsinikku ümber töödelda.
Riigi vaates on 10 aasta pärast nii Riigilaevastik kui ka erasektor võtnud kasutusele autonoomseid laevu ja läheme etapiviisiliselt kaugjuhtimise peale üle. Kui Merehundi projekt realiseerub, siis merejulgeolek ja keskkond on suure sammu edasi astunud.Kokkuvõtvalt näen, et kümne aasta jooksul kasvab meremajanduse osakaal kogu Eesti majanduses.
Milline on Eesti roll rahvusvahelises merenduskoostöös, näiteks Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis (IMO) ja Euroopa Liidus?
Eesti roll on üha kasvav tänu Kliimaministeeriumi spetsialiseerunud tiimile, kus on ühtne merendusvaldkonna juhtimine. Saame rohkem panustada, et kaasa rääkida ka rahvusvaheliselt.
Oleme Euroopa Komisjoniga loonud aastate jooksul head otsekontaktid, kus tuntakse huvi, mida meil on öelda ja ka meie algatuste vastu. Meid teatakse Euroopa Liidus kui mereriiki.
IMOs pingutame maksimaalselt olemasoleva ressursiga, kuid vajame sinna alalist esindajat. Seni pole selle kulu katteks vahendeid leitud. Alaline esindaja IMO juures on vajalik, et kaasa rääkida globaalsetes merenduse arengutes, sest suur osa merenduse regulatsioone tuleb IMOst.
Suured riigid esindavad IMOs oma ettevõtteid ja räägivad kaasa oma tehnoloogiate arengu ja turu loomise huvides. Näiteks näen IMOs Wärtsilä esindajaid iga nurga peal kaasa rääkimas, Norra delegatsiooniga on alati kaasas laevaomanike liit, kes loomulikult seisab oma laevastiku ja meretööstuse eest väljas.Anname praeguse ressursi piires rahvusvahelisel tasandil maksimumi.
Millal saab järgmine eestlane juhtivale ametikohale Euroopa Liidu merenduses või IMOs?
Hendrik Hololei oli sisuliselt Euroopa transpordiminister või transpordi kantsler. Ja juhtis ka meretransporti. Siim Kallas veel varem. Seega, mõjukaid positsioone on meil merenduses olnud. Usun, et järgmise 10-15 aasta jooksul keegi juhtivale kohale tõuseb, kuid see on paljuski poliitika. Ka Kaja Kallas on hea näide. Me ei ole rahvusvahelistes organisatsioonides piisavalt palju lobitööd teinud, et sellist tulemust saavutada. On vaja ka talenti, et see suur töö ära teha.