7. mail toimus Kliimaministeeriumi poolt korraldatud finantseerimise ümarlaud, millest võtsid merendusklasti poolt osa Riina Palu ja Ahto Pärl, et arutada võimalikke finantsmeetmeid merenduse valdkonnas, mis aitaksid ettevõtetel oma tegevust finantseerida (investeerimine ja eksport) Merendusklastri ja Laevaomanike Liidu poolt tõstatud kitsaskohtade kontekstis. Kohal olid KredEx/EISA, Krediidikindlustus, Pangaliit, Kliimaministeerium (KLIM), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ning Laevaomanike Liit.

Pankade ja ettevõtete esindajad nõustusid, et Eestis on krediidikindlustuse turg puudulik (turutõrge), millel tänase seisuga ei ole lahendust ka riigi abiga. Näiteks Soomega võrreldes pole Eestis välja arenenud sarnast ligipääsu rahvusvahelistele riskide maandusmehhanismidele (riski kindlustus, edasikindlustused) ning kuigi pankade kinnitusel on neil küll võimekus ja huvi olemas, siis puudub neil võimalus riski suurusest (pangad eraldi ja kogumina) ning tugimeetmete puudumisest lähtuvalt eksporditegevusi sektoris ja projektipõhistes ärides rahastada.

1. Näitena sai toodud Atradiuse (riskikindlustuse teenuse pakkuja) tegutsemine Soome turul, kes aga Eestis Finvera kaudu on öelnud, et nad sarnaseid teenuseid ei osuta. Sama kogemus on seni ka teiste pangaväliste teenusepakkujatega. 
2. Selle baasil oleks ainest ja koht turutõrkele viidates riigiabi loa taotlemiseks sektori ettevõtetele, kellel üleeuroopalises ja globaalses kontekstis jääb võimekusest puudu, küsimus aga on selles, et mis selle konkreetne sisu võiks ja peaks olema. See vajab kindlasti ka poliitilist huvi ja taustatööd riigi poole pealt, et positiivset otsust saada.
3. Veel tuleks analüüsida ja vaadata ka riigiabi grupierandi taotlemise otstarbekusse / võimalusse (peab olema selgelt piiritletud, sest Läti näite baasil on sellised juhtumid keerulised EK-s läbi lükata). 

KredExil on tänase seisuga võimalik suurettevõtteid toetada tagatiste poole pealt ainult kuni 2.25M EUR ulatuses. VKE-dele suudaksid ja saavad nad täna reaalselt pakkuda 10M EUR ulatuses tagatisi, kuigi avalikult on räägitud 25M EURist – siin on protsess käimas, mis tulevikus (tähtaeg teadmata) võimaldaks tõsta tagatiste mahu 25M EUR peale ning eeldab siis organisatsiooni kapitali suurendamist.

1. Isegi riigiabi erisusega ei saaks KredEx täna ühelegi ettevõttele anda üle 10M EURi, sest neil on organisatsioonilised piirid ees (tulevikus siis 25M EUR).
2. Riigiabi taotlemine võtab aega 6-9 kuud, ettevõte ise peab selles ilmselt juhtpositsiooni võtma, aga vaja on jällegi poliitilist tuge.
3. Krediidikindlustus ja muud vahendid ei aita eksportööri, sest kindlustab kliendi riski, mitte eksportija riski ehk see ei ole alternatiiv. Samas tuleks siinkohal teha täiendavat teavitustööd selle võimekuse osas klastri siseselt, et oskaksime neid võimalusi ära kasutada. 

Kõik kinnitasid, et riigil on oma olemuselt tagatist kergem anda, aga täna on see poliitilise otsuse taga, mida saaksid nii KLIM kui ka MKM omalt poolt mõjutada. Vaja on leida raamistik, mille sisse saaks selle vajaduse panna.

1. Kõik osapooled saavad aru ning kinnitavad, et BWB Saksa ekspordi projekt (ettemakse garanteerimine suures ulatuses) on hea näide turutõrkest, mis ei võimalda ettevõtetel realiseerida enda müügipotentsiaali ja nad on valmis panustama, et leida nii lühi- kui pikaajalisi lahendusi.
2. Pangad tõid näiteks selle, et COVID meetmetes antud käenduste puhul ei ole nende teada ükski halvaks läinud ja on hea näide sellest, et sellisel kujul majanduse elavdamine töötab.

Järgmiste sammudena leppisid osapooled kokku, et ettevõtted teevad pankadega näidisjuhtumite baasil konkreetsed stsenaariumid, mida MKMi, KLIMi ja EISAga konkreetses võtmes edasi arutada.