29. augustil 2025 toimus jäämurdja Tarmo pardal, Tallinna lahel, kohtumine, mis tõi ühe laua taha Eesti Merendusklastri juhatuse, Riigilaevastiku esindajad ja Taristuministri Kuldar Leisi koos tema nõunikega. Kohtumine oli osa laiemast koostöö- ja aruteluraamistiku loomisest, kus keskenduti Eesti meremajanduse strateegilistele arenguvõimalustele ja riikliku poliitika rollile nende toetamisel.
Eesti Merendusklastri poolt osalesid:
Peeter Ojasaar (juhatuse esimees), Merit Kindsigo (aseesinaine), Argo Sildvee, Riina Palu (juhatuse liikmed) ja Ragmar Saksing (tegevjuht).
Ministeeriumi esindajad:
Kuldar Leis (taristuminister), Getter-Sandra Lipp, Erko Siitan, Marion Leetmaa ja Hana-Maarja Helinurm.
Riigilaevastiku esindajad:
Andres Laasma (peadirektor), Hannes Ojangu (arendusteenistuse direktor ) ja muidugi jäämurdja Tarmo laevapere
Olulisemad aruteluteemad
Reisilaevandus ja riigiabi
Laevaomanike poolt tõstatatud vajadus stabiilse ja pikaajalise toetusmehhanismi järele tööjõukulude kompenseerimisel. Arutelus toodi välja seosed maksutulu, Eesti lipu all sõitvate laevade ja rahvusvahelise konkurentsi vahel. Minister rõhutas vajadust tugeva majandusliku argumentatsiooni järele ning palus täiendavaid arvutusi.
Maritime Retrofit meede ja CO₂-rahastus
Rõhutati kiirendamist vajavat retrofit-toetuse riigiabiloa kinnitamist. Samuti arutati uute kütuste (nt HVO, biokütused) hinnavahe kompenseerimise võimalusi ja alternatiivset rahastust CO₂ tulu kaudu.
Rahvusvahelised regulatsioonid: IMO süsinikumaks ja EU reeglistik
Tõstatati küsimus, kuidas Eesti positsioneerub olukorras, kus mitmed maksud (ETS, FuelEU, IMO) võivad kattuda. Risk on laevanduse konkurentsivõime langus. Kokkulepe: korraldada eraldi arutelu Kliimaministeeriumiga.
Kaldaelekter ja aktsiisimaks
Tõdeti, et aktsiisivabastus võiks motiveerida kaldaelektri kasutamist. Vajalik on toetada sadamate investeeringuid ja tehnoloogilist valmisolekut. Ühiselt sai markeeritud, et mõistlik oleks kaldaelektril fosiilsete kütustega võrdses konkurentsis maksukoormus.
Mereharidus ja innovatsioon
Arutati riikliku tugipaketi loomist mereharidusele, teadusele ja meretööstuse innovatsioonile. Rõhutati vajadust tugevdada kogu väärtusahelat, disainist tootmiseni. Teaming projekti „Retrofit merenduses“ raames esitati ettepanek 3 miljoni euro suuruseks kaasrahastuse garantiiks.
Infoks lugejale: Eesti Merendusklaster osaleb partnerina TalTech Eesti Mereakadeemia poolt juhitud Horisont Euroopa Teaming projektitaotluses „Retrofit merenduses“, kuna projekt toetab Eesti merendussektori strateegilisi eesmärke: kestlikkuse suurendamist, rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamist ning sektori globaalse nähtavuse kasvatamist.
Klastri rahastus ja jätkusuutlikkus
Esitati seisukoht, et klaster peab olema osa riigi merendus-strateegia elluviimisest, milleks on vaja stabiilset rahastusmudelit (riik + liikmed + EU projektid). Toetati mõtet regulaarsest koostööformaadist riigiga ja selles osas kõnelused jätkuvad.
Meretööstuse konkurentsivõime ja eksporditugi
Kaitsta tuleb Eesti ettevõtteid kolmandate riikide varjatud riigiabi eest. Vajalik on ekspordigarantii skeem ja prioriteetsus valitsusdelegatsioonides. Toodi näide Saksamaa uuringust, mille kohaselt kohaliku tootmise mõju võimendub tarneahelas 6-kordselt.
Riigilaevastiku uuendamine ja Eesti võimekus
Toodi esile, et kõik hetkel planeeritavad riiklikud laevaehitused on Eesti tootjate võimekuses. Riigihangetes tuleks arvestada eelkõige kodumaise tööstuse potentsiaali, et tugevdada kriisivõimekust ja hoida kapitali Eestis.
